Kuidas ehitada rakke ja kuidas neid vaadata, et kas on ikka välja tulnud see, mis plaaniti

12/18/24 • -1 min

Mikroskoopidest on nüüdisajal saanud väga keerulised seadmed, mille hinnadki sadades tuhandetes või miljonites. Selliseid tulebki teadlaste vahel jagada ja üheskoos neid ülal pidada. Teadust saab teha nende asjadega, mida saab mõõta, vaadata ja võrrelda. Bioloogiliste objektide kuvamisest räägib Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokuvamistaristu juht Allen Kaasik. Maailm vajab uusi organisme – rakuvabrikud on üks põhjus, miks neid vaja on. Rakuvabrikutest saaksime küll kemikaale, küll toitu aga ka mitmesuguseid ravimeid. Selleks, et seda teha saaks on vaja rakuprotsesse eksperimentaalselt ka uurida ja modelleerida. Kas on plaanis ka rakuprotsesse tehisaru abil kirjeldada? Sellest räägibki täpsemalt Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Angela Ivask. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Previous Episode

Superarvutite sepikoda ja inimeste olemusse kiikav observatoorium

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadusarvutuste keskuse juhataja IT arendusjuht Ivar Koppeli kureerida on ka ühisöös valminud superarvuti, Soomes Kajaanis paikneva hiiglasliku LUMI-nimelise masina, Eestipoolne asjaajamine. Superarvutit ise ehitama hakata on jõukohane vaid väga rikastele ja neist rikkamatele. Meie peame omi töid tegema arukalt ja koostöös. Ivar Koppel kõnelebki sellest, mida me LUMI-ga teha saame ja ka sellest, mis LUMI järel tuleb. Inimgeograaf Tiit Tammaru räägib aga uuest observatooriumist, mis mõeldud inimeste liikumise ja käitumise vaatlemiseks. Omal ajal koos Rein Ahasega (1966-2018) panid nad aluse mobiilseadmeta asukohamääramisel põhinevatele inimgeograafilistele uuringutele. Mida me täna sellest observatooriumist näha saame, sellest saates juttu tulebki. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Next Episode

Vesinikutulevik – kõhkluste ja tehnoloogilise kire tulevärk

Brüsselis toimus 18-22 novembrini Euroopa vesinikunädal. Seal arutati selle üle, millised on majanduslikud ja poliitilised eeldused peavad olema täidetud, et vesinikust võiks saada oluline energiakandja nii Euroopas kui maailmaski. Tuleb välja, et asjad pole kaugeltki roosilised. Lähemalt räägib sellest Metroserdi vesinikusuuna juht Priit Ilomets. Saate teises osas kõnelevad H2Electro tegevjuht Henrik Hal ja sama ettevõtte tehnoloogiajuht Silver Sepp sellest, millised plaanid on neil enda arendatavate kõrgemperatuursete elektrolüüseritega. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on võimeline kõrgtemperatuursest veeaurust (800 C kraadisest) elektrivoolu abil muundama vett vesinikuks ja hapnikuks. Kolme aastaga on H2Electro loonud udupeene tehnika vesiniku toomiseks. Kas nad kavatsevad seda ka patenteerida ja milline võiks olla sel moel toodetud vesiniku osakaal tulevikus? Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)