Kukkuv õun
Kuku Raadio
"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.
All episodes
Best episodes
Top 10 Kukkuv õun Episodes
Goodpods has curated a list of the 10 best Kukkuv õun episodes, ranked by the number of listens and likes each episode have garnered from our listeners. If you are listening to Kukkuv õun for the first time, there's no better place to start than with one of these standout episodes. If you are a fan of the show, vote for your favorite Kukkuv õun episode by adding your comments to the episode page.
09/18/24 • -1 min
Palju vaidlusi ja hämmastust tekitanud kliimaseadus eeelnõu näib üle sõitvat nii mitmestki riikidevahelise õiguse põhimõtetest. Kas me ikka saame elda sel moel, et maailma päästvad tehnoloogiad tuleksid kunagi määramatus tulevikus? Ja kuidas me küll selle uue seadusega oleme vamis prügi teitse riikide vaiba alla pühkima? Saatekülalised Eestiaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Maia-Liisa Antpon ja Keskkoonaõiguse Keskuse õigusekspert Triin Jäädmaa. Saatejuht Marek Strandberg.
05/14/25 • -1 min
Vabariigi presidendilt 2025. aastal noore teadlase preemia saanud kardioloogiadoktor Silver Heinsar on oma teadustöös, mida ta tegi Austraalias, uurinud seda, kuidas kehavälise vereringemasina (ECMO) pideva verevoolu asendmaine pulssi tekitava pulseerimisega paranevad organid paremini. Muide, selle ECMO masinatega – need päästsid pandeemia ajal ka Eestis kümneid inimesi surmasuust – on ka üks Eestlane seotud. Tegemist on Kärdlas sündinud Theodor Kolobow'iga (1931-2018), kes leiutas ECMO masinale juurde kopsud. Heinsar on nüüd aga Austraaliast tagasi ja viimast aastat PERHis arst-residendiks ja uurib sel, kuidas südamerütmi uute masinatega paika saada. Muide huvitav küsimus on selles, kas sportlastele südamerütmuri paigaldamist saab käsitleda, kui dopingut? Saatejuht Marek Strandberg.
Kuidas ehitada rakke ja kuidas neid vaadata, et kas on ikka välja tulnud see, mis plaaniti
Kukkuv õun
12/18/24 • -1 min
Mikroskoopidest on nüüdisajal saanud väga keerulised seadmed, mille hinnadki sadades tuhandetes või miljonites. Selliseid tulebki teadlaste vahel jagada ja üheskoos neid ülal pidada. Teadust saab teha nende asjadega, mida saab mõõta, vaadata ja võrrelda. Bioloogiliste objektide kuvamisest räägib Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokuvamistaristu juht Allen Kaasik. Maailm vajab uusi organisme – rakuvabrikud on üks põhjus, miks neid vaja on. Rakuvabrikutest saaksime küll kemikaale, küll toitu aga ka mitmesuguseid ravimeid. Selleks, et seda teha saaks on vaja rakuprotsesse eksperimentaalselt ka uurida ja modelleerida. Kas on plaanis ka rakuprotsesse tehisaru abil kirjeldada? Sellest räägibki täpsemalt Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Angela Ivask. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.
01/01/25 • -1 min
Brüsselis toimus 18-22 novembrini Euroopa vesinikunädal. Seal arutati selle üle, millised on majanduslikud ja poliitilised eeldused peavad olema täidetud, et vesinikust võiks saada oluline energiakandja nii Euroopas kui maailmaski. Tuleb välja, et asjad pole kaugeltki roosilised. Lähemalt räägib sellest Metroserdi vesinikusuuna juht Priit Ilomets. Saate teises osas kõnelevad H2Electro tegevjuht Henrik Hal ja sama ettevõtte tehnoloogiajuht Silver Sepp sellest, millised plaanid on neil enda arendatavate kõrgemperatuursete elektrolüüseritega. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on võimeline kõrgtemperatuursest veeaurust (800 C kraadisest) elektrivoolu abil muundama vett vesinikuks ja hapnikuks. Kolme aastaga on H2Electro loonud udupeene tehnika vesiniku toomiseks. Kas nad kavatsevad seda ka patenteerida ja milline võiks olla sel moel toodetud vesiniku osakaal tulevikus? Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)
Arvo Pärdi lend läbi kultuuriversumi
Kukkuv õun
01/29/25 • -1 min
Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses sünnib midagi enneolematut terve maailma mõttes: esmakordselt on inimese eluajal loomisel tema loomingu ja mõjude digitaalne arhiiv, et looja ise – Arvo Pärt siis – saab seda kõike kommenteerida ja täiendada. See on nagu omaette ajalooline eksperiment, kus arhivaaridel ja muusikateadlastel on võimalikult täpne pilt nendest seisundeist, milles maestro on olnud, mille eest arveid maksnud, mida mõelnud, kus käinud, mida tema teostest on kirjutatud ja kes tema puudutustest ja helidest mõjutatud. Peegel peegelpildis tulevikku liikumas – *Spiegel im Spiegel In Spe*. Sellest räägivad keskuse muusikateadlane Kristina Kõrver ja arhivaar Anneli Kivisiv. Saatejuht on Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)
09/06/22 • -1 min
Sõda Ukrainas, lähenev talv ja muud mured lükkavad riike justkui suure jõuga tagasi sütt, gaasi ja naftat põletama. Õnneks pole õpetlased ja insenerid uut tööstuspööret maha matnud ning loovad selle jaoks jooksvalt leituste ja uurimistöödega võimalusi. Milliseid täpselt ja millstes valdkondades räägibki saatekülaliseks kutsutud Tallinna Tehnikaülkooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk. Saatejuht Marek Strandberg.
08/30/22 • -1 min
Kuhu küll kadus ksii viirustüvi? Saate teada ka seda, miks meil pole ei ksii ega ka nüü viirustüve, kuigi kreeka tähestikus need tähed olemas, ja nummerdatakse oomikrone. Marek Strandbergi saatekülaline Tartu Ülikooli viroloogia aasprofessor Margus Varjak räägib muu hulgas ka sellest, kuidas toimib putukate immuunsüsteem. Kuulete ka seda, millised viirused nakatavad nii taimi, putuakid kui inimesigi. Kordamine teeb targemaks ja veelkord räägime üle selle, kuidas toimib immuunsüsteem ja milline roll on vakstineerimisel.
02/12/25 • -1 min
Eestis on alates selle aasta 1. jaanuarist käivitunud just nende teemadega tegelev taristu. Selle koondnimi ongi «TOIT». Taristu tähendab siinses seoses seda, et erinevaid uurimisvahendeid jagatakse ning selle pealt tehakse koostööd eks ikka eesmärgiga, et toit oleks tervislikum ja samas «jäägid», mida on korrektsem nimetada kõrvalsaadusteks, oleksid ka arukal moel kasutusse võetud. Sellest kõneleb selle taristu juht biokeemik Toonika Rinken ja saame ühtlasi teada ka seda, kas on ikka võimalik söömisependel täiesti teise äärmusse lükata ja vaid taimset sööma hakata. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga
Show more best episodes
Show more best episodes
FAQ
How many episodes does Kukkuv õun have?
Kukkuv õun currently has 192 episodes available.
What topics does Kukkuv õun cover?
The podcast is about Earth Sciences, Nature, Podcasts and Science.
What is the most popular episode on Kukkuv õun?
The episode title 'Kukkuv õun: Liivast akud ja palju muudki' is the most popular.
How often are episodes of Kukkuv õun released?
Episodes of Kukkuv õun are typically released every 7 days.
When was the first episode of Kukkuv õun?
The first episode of Kukkuv õun was released on Aug 6, 2021.
Show more FAQ
Show more FAQ